Küsimus ja vastus

1. Iseloomusta isiksuseteooriatest lähtudes tänapäeval hästi toimetulevat isiksust (insener/arhitekt).

Edukaks arhitekt/insener peaks olema haritud, intelligente, julge ning kindlasti vaimselt väga tugev isiksus, kellel on motivatsiooni ja tahet elus edasi pürgida. Ta peab olema hea ning avatud suhtleja, peab pädev olema enda omandatud erialal. Peab oskama vastavalt olukorrale vastavalt käituda. Peaks olema samuti väga koostööaldis.

2. Millised isiksuseomadused peaksid olema sinu erialal töötaval inimesel?

Transport ja logistika erialal töötav inimene peaks olema kindlasti suure silmaringiga ning konkreetne. Logistik peaks arvestama oma koostööpartneritega, et töö oleks sujuv ning suurepäraselt organiseeritud. Logistik peaks olema ka väga täpne ja tähtaegadest kinni pidama, peaks olemas kogu hingega asja juures ja võtma tööd tõsiselt, hajameelsusega selles ametis hakkama juba ei saa.

3. Millised on tema suhted töökaaslastega ja mille poole ta püüdleb?

Kuna sellel erialal on suured kokkupuuted teiste firmadega/koostööpartneritega, siis peab ka läbisaamine töökaaslastega olema väga head. Peaks olema positiivse ellusuhtumisega, söbralik, lahke. Logistikud püüdlevad selle poole, saavutada konkurentsieelis firma olemasolu kindlustamise, äritegevuse laiendamisele kaasaitamise ja kulusäästlikkuse (tulude/kulude parim suhe) parandamise kaudu.

Kokkuvõtvalt tundidest

Kui meil sügisel algas esimest korda kommuniaktsiooni tund, olid vast enamus grupist imestunud, et meil polegi tavaline pinginaabriga pingis istumise ja vihikusse kirjutamise tund, vaid reaalselt me istume toolidega ringis, vaatame üksteisele otsa, teeme grupis töid ja hakkame arutama ning argumenteerima tunnis eluliselt olulisi, aga ka küllaltki erinevaid teemasi elust enesest. Põhimõtteliselt võiksin ma öelda, et see konkreetne tund avas meil nii mõnegi kohapealt silmi ja saime olulist informatsiooni juurde kuidas mingis konkreetses olukorras võiks käituda, et tulemus tuleks kõigile positiivne.Kindlasti oli tundidele ka suureks plussiks see, et igaüks sai oma arvamust avaldada just seal kus ta arvas, et see sobilik on. Midagi ei põlatud maha ja seal tunnis polnud õiget ega valet vastust. Eks esimestel tundidel tunti ehk ka ebameeldivust, et peab arutama asju ringis istudes ja kõik said sõna, mitte et keegi üksi rääkis ja teised vaikisid.


Tooksin näiteks paar meeldejäävaimat tundi.

Üks neist põnevaimast tundidest oli kindlasti sotsiaalse taju tund. Sealt jäi kõige rohkem meelde vestlus esmamuljest. Esmamulje tekib väga kiiresti, aga kaob üsna aeglaselt. Esmamulje määrab pikaks ajaks inimeste arvamuse konkreetsest indiviidist.See lihtne, aga samas ka väga oluline esmamulje võib rikkuda inimeste omavahelised suhted väga kergelt pikaks ajaks ära. Näiteks, kui poemüüjal on halb päev olnud, juhtus tal oma eraelus miskit halba, elab ta selle kliendi peale välja, muidugi jääb kliendile see halb mulje meelde ja teinekord kui ta just seda müüjat näeb, arvatavasti eelistab minna ta teise müüja juurde, kuna tollega pole olnud ebameeldivat kogemust. Muidugi võib ka olla teistsugune situatsioon, et minnakse töövestlusele, tööandja ootab kohtumisele cv-le vastavat inimest, tema oskuste ja kogemustega, aga välja ilmub hoopis teistsugune isik, kel pole mingeid oskusi ja teadmisi, isegi vanus ei vasta cv-s antule, siis tööandjal oli juba eelarvamus, et kui see pole see konkreete inimene, kelle cv-d ta luges,siis kindlasti ei pea toda isikut kuulama isegi inimlikust viisakusest ära, ja ta ei sobi meie töökeskkkonda, kuigi tegelikult võis ta ikkagi kuhugi sobida. Või ka kui inimene käib teepeal rohkem erinevamalt riides kui tavainimesed, nt kannab nahpükse ja nahktagi, siis ta kohe on rokkar vms, kuigi talle võivad lihtsalt meeldida nahktooted.

Teine põnevamaid läbivõetuid teemasi, mille tooksin välja, oli enesetajumise tund. Enesetaju on arusaam endast ja oma olemusest. See põhineb füüsilisel kehal, isiksuse omadustel, sotsiaalsetel suhetel, erinevatel grupi rollidel jne. Üheks võimaluseks seda infot saada on peegli efekt – jälgides teiste inimeste reaktsiooni meile saame me teada missugused me oleme või vähemalt teistele tundume. Aga seegi on inimeseti väga varieeruv ja leidub ka indiviide, kes mängivad näiteks töökeskkonnas üht isikut ja kodukeskkonnas teist isikut. Adekvaatsemat pilti andab endast luua enda kirjeldamine, analüüsimine, endale hinnangu andmine, võrdlus ideaalide ja normidega. Kui inimene teab ja tunneb enda plusse ja miinuseid, teab kuidas mingis olukorras ta käituks, mida ütleks ja mida teeks,samuti oskab ta iseennast iseloomustada nii, et see ka ühtib teiste inimeste arvamusega, kes iseloomustaksid toda indiviidi samamoodi, tunneb ta ennast suhteliselt läbi ja lõhki. Enesehinnang annab aluse meie väljapoole kujutatavale pildile- see tähendab, et mida kehvem me endale tundume seda tagasihoidlikum on üldiselt meie väljapoole kujundatav pilt.
Tooksin ka ühe näite siia- nimelt käib Maarja 3-das klassis ja on silmnähtavalt peajagu pikem kui kõik ülejäänud ta klassis. 10-ne aastased lapsed võivad juba üsna õelad olla ja avaldavad oma arvamust avalikult ilma tagajärgedele mõtlemata välja. Seega Maarjat kutsutakse klassis „pikk latt“ , „pikuke“ , „lipuvarras“ ja seda ka õpetaja kuuldes, kes ainult vaevu noomib kiusajaid. See kiusamine jätkus veel aasta ja poole jagu, kuni poisid olid juba kõikidest tüdrukutest pikemad ja ka mõningad klassiõed olid Maarjast pikemaks kasvanud. Aga see kiusamine oli juba mõju avaldanud Maarjale ja ta senini tundis end liiga pikana ja soovis tasamisi, et oleks 10cm lühem. Kogu see jant eelnevail aastail oli ta enesehinnangu nii madalaks tõmmanud, et ta siiani ei julge nende põhikiusajatega koos grupitöid teha või nende juuresolekul enda suud üldse avada, kuna kartis et äkki hakatakse jälle kiusama kui midagi valesti ütleb ja nö. neile ette satub. Niisiis ta istuski omaette või suhtles nende vähestega, kes olid koguaeg ta sõbrannad olnud klassis, hoolimata kiusamisest. Hilisemas elus on see mõjutanud teda niiviisi, et ei julgegi igalpool enda arvamust avaldada, kuna kardab halba tagasissidet ja ei taha millegagi silma paista, missest et ta on sirgunud kenaks ja targaks naisterahvaks. Seega on see kogemus teinud Maarjast igapäevaelus alandliku ja liiga järeleandliku inimese oma nõudmistes. Loo moraal- kui vähegi võimalik olgem oma kaasmaalaste vastu positiivselt meelestatud, nii on ka enda elu lihtsam!

Lõpetuseks tahaks meie grupp tänada õppejõud Raili’t, et Ta oli meiega kannatlik,nägi vaeva, et me saaksime ikka igal esmaspäeval 2 tunni jooksul võimalikult palju läbi arutatud teemasi, tegi meie tunnid üsna huvitavaks, igakord erinev lähenemine tunnile-individuaalne töö, arutlused väikestes või suurtes gruppides,videode vaatamine,loovustunnid-luuletused,joonistused ning saime ka kindlasti palju huvitavaid fakte igapäevaelust teada ja keegi ei jäänud tahaplaanile või üksi nurka istuma, tund täitis oma eesmärki üllalt-kommunikatsioon toimis J

Soovime ka parimat&ilusat algavat jõuluaega!

Mis on suhtlemine?

Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess. On olemas verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Suheldes üldse tehakse sihipärast tööd mingi eesmärgi nimel. Näiteks grupp inimesi teeb tööd ajalehehe artikkli valmimisel. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega, sellest ka verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemisviis. Verbaalne on kõnes ja mitteverbaalne ja kehakeeles. Ka kehakeelt on oluline suheldes teise indiviidiga lugeda kuna see peidab palju vastuseid, mida verbaalselt ehk ei avaldataki. Suhtlemine on üleüldse üks tähtsamaid oskusi elus, kuna nii õpivad inimesed üksteist tundma, kui ka iseennast tundma. Inimeste üks vajadusi on olla teiste inimestega koos, mis on üks hea näide, miks on suhtlemine nii tähtis.Inimesed ei taha olla pikka aega üksinda, neile meeldib suhelda, olgugi see siis pealiskaudselt poemüüjalt midagi küsides või sõbraga pikki vestlusi maha pidades. Suhtlemisel saab väljendada oma tundeid, suhtumist, olekut, arvamust avaldada, saada tagasisidet enda ja teiste kohta, leida omale mõttekaaslasi ja sõpru. Kui poleks suhtlemist, poleks inimesed ka sotsiaalsed isiksused.

Suhtlemise liigid:

• Vahetu suhtlemine – kahe või enama inimese suuline sõnaline teabevahetus

• Kaudne ehk vahendatud suhtlemine – telefon, raadio, televisioon, ajakirjandus

• Massiline teabelevi ehk massikommunikatsioon. Sotsiaalne meedia –teadete edasi andmisel on avalik iseloom ja kiirus

• Monoloogiline suhtlemine - info edastamine toimub ühe poole monoloogina teisele

• Dialoogiline suhtlemine - kahepoolne suhtlemine

• Kuulujutt – tekib inimese oletuslikel ettekujutustel, levivad eriti segastel ja ärevatel aegadel

Suhtlemisel on 4 etappi:

• Ümberlülitumine, kus kogu tähelepanu pöördub suhtluspartnerile ning partner muutub antud situatsioonis tähtsaimaks.
• Kontakti loomine, veendutakse et partner on astunud suhtlemisakti (on pilgu suunanud sinule, noogutab)
• Põhiteabe vahetamine, mis on ka ühtlasi suhtlemise peaeesmärgiks.
• Kontakti katkestamine, järgneb põhiteabe ammendamisele, hea oleks kui annaks eeldused uuesti suhtlemiseks.

Tunniülesanded

Õpetaja valis 3 vabatahtlikku, kes olid nõus eksperimendis osalema ning saatis nad klassist välja, 1 neist jäi klassi. Teistele rühmas olijatele rääkis ta ühe uudise, mis oli libauudis. See, kes klassi jäi, pidi selle uudise rääkima edasi järgmisele osalejale nii, nagu talle meelde jäi jne. Löpuks tuli välja, et jutt mis oli alguses ei sarnanenud eriti sellega, mis tuli välja lõpus. Nii tekivadki kuulujutud

Kirjutasime tunnis ka probleemi rühma peale ning teine grupp pidi sellele lahendusi ostima.

Meie grupp kirjutas kuidas poiss ja tüdruk läksid voodipesu ostma, tüdruk tahtis südametega, poiss aga autoddega. Siit tekkis PROBLEEM.

Mida võiks meelde jätta?

Suhtlemise üllas eesmärk on siiski peale enda räägitava ka oskus kuulata teisi nii, et nende mõtteid ei segataks vestluse käigus. Peab paika ka väide, et loevad sõnad siis, kui ka teod on vastavuses öelduga. Nii kuidas meie mõjutame teisi, mõjutavad ka nemad meid. Kindlasti ei tasu olla ülekohtune, kõik halb tuleb ringiga tagasi. Kui suhtlemine miskipärast ei õnnestunud, aga siiski vaja suhelda tolle konkreetse indiviidiga, siis tuleks leida kompromiss, mis mõlemaid osapooli rahuldab nii, et suhtlus saaks jätkuda, ei tohi lükata raskeid hetki lihtsalt eemale ja minema kõndida.

Küsimused

Kui ollakse endast väljas, aga vaja suhelda teise inimesega, kes ei puutu sellesse, et endast väljas oled, siis kuidas jääda suhtlemisel rahulikuks ning oma emotsioone kontrollida?

Mida teha, kui kaks inimest said üksteisest nii valesti aru, et tänu sellele mõlema kohta levivad kuulujutud?

Video

Küsimus ja vastus

• Milline oli iga grupiliikme panus?

Grupiliikmete panused oli vôrdsed. Me atutasime, mida keegi teha võiks ning jagasime need võrdselt ära.

• Milliseid grupis töötamise "nähtuseid" esines - kirjeldage neid?

Esinesid kôik nähtused (tülliminek oli siis, kui keegi midagi ei teinud). Kui aga kôik said aru, et aega enam ei ole, hakkas töö uuesti sujuma

• Mis oli video tegemise juures kõige "toredam", mis nõudis pingutust?

 Kôige rohkem nôudis pingutust video tegemine, sellele adekvaatse mòtte leidmine. Kôige toredam oli näha seda tulemust, mille grupi koostöö saavutas.

 

Mõistekaart

https://www.text2mindmap.com/o0FD97y?controller=frontpage&method=index&map=o0FD97y

Meie kursus

Keidile ei meeldi mitte midagi,
Miku grillimisel pole vigagi.
Caspar, Toolik spordimehed,
Taaavi teeb meil kodutöölehed.
Karl on turvamees,
kellel auto uksel mõlk on sees.
Sandra laulab päeval, ööl,
kui Merlyn joogid segab tööl.
Ragnar on meil naljamees,
hoiab kõigil tuju sees.
Oliver pildistab,
Margus teisi sildistab.
Anna Grete vabal ajal toitu ette kannab,
õpetaja Raili oma ala hästi valdab.
Katya pole kindel oma palgas,
Sten käib väga tihti Valgas.
Anett sai endale väikese kiisupoja,
kui Ranne aitab metsas lapsi üle oja.
Meil on väga tore kursus,
kes on liiga tihti purjus.

Enesetutvustused

 Anna

Minu nimi on Anna ja ma olen 19-aastane. Pärit olen ma teisest Eesti otsas Valgast, lõpetasin ka sellel aastal Valga gümnaasiumi. Nüüd olen juba kaks kuud elanud Tallinnas ja hetkel õpin Tallinna Tehnikakõrgkoolis transport ja logistikat.
Kolm aastat tagasi käisin vahetusõpilaseks Austrias - elasin seal esialgu suvel ühe kuu ja siis tulin nädalaks koju ja läksin kolmeks kuuks tagasi. See oli väga hea kogemus, sain palju julgust, silmaring avanes ja sain palju uusi tutvusi. Mulle väga meeldib reisida ja mägedes ronimas käia. Seal elades pere viis mind iga pühapäev matkama ning tänu sellele hakkaski see mulle meeldima.
Minu hobiks on tantsimine, kahjuks enam ei ole aega sellega tegeleda. Tallinnas on nii kiire elu ja stressirohke, et mul pole praktiliselt millekski aega enam.

Madis

Tere. Mina olen Madis, 19-aastane. Tulen Harjumaalt, Kose vallast, olen lõpetanud Kose Gümnaasiumi ning sellest aastast olen transpordi ja logistika esmakursuslane. Pean ennast väga sportlikuks, kõige rohkem olen tegelenud jalgpalliga. Hetkel pallin II liigas FC Kose ridades. Mulle meeldib ka teiste spordialadega tegeleda ja ennast proovile panna. Vaba aega sisustan meeleldi just sportides või lähedaste ja sõpradega aega veetes. Olen rõõmsameelne, naerusuine ning igati tore (vähemalt enda arust).

Janetta

Tere!
Olen Janetta, 21 aastane ja elanud Tallinnas.Lõpetasin Kadrioru Saksa Gümnaasiumis põhikooli, läksin peale seda 1.5 aastaks Soome ja tulin tagasi Tallinna elama, läksin Tallinna Transpordi Kooli logistikat õppima, teades et soovin peale seda TKTK tulla. Tegelen ratsutamisega juba lapsepõlvest saati ja oman ka enda isiklikku hobust.Pean ennast sõbralikuks ja avatud suhtlejaks, aga seda juhul kui minu vastu sama ollakse. Meeldib ka sõpradega aega veeta ja pidudel käia, küll ka niisama kodus logeleda. Noor ollakse ju ainult kord elus :D

Anett 

Tere!
Mina olen Anett ja olen 19. aastane ning pärit olen Järvakandist,kus lõpetasin ka gümnaasiumi. Praegu elan Tallinnas, kuna asusin õppima Tallinna Tehnikakõrgkooli logistikat. Valisin just selle eriala, kuna olen alati koolis reaalainetega sõber olnud ja antud erialal on tulevikus tööturul väljavaated head.
Olen üsna sportlik, 8 aastat olen tegelenud kergejõustikuga. Lisaks olen käinud veel võrkpallis mitmeid aastaid, mänginud lauatennist, tegelnud sportvibuga ning suusatamisega. Hetkel pean spordiga pisikest pausi ning keskendun enamasti koolile.
Esmamuljelt võin tunduda alguses inimestele arg ning kinnine, kuid see kõik muutub ajapikku, kui inimesed on mind tundma õppinud.

Loovus ja innovaatilisus

Loovuse olemus.

Loovust ehk kreatiivsust on defineeritud mitut moodi:

•  Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada (McLeod & Cropley, 1989).

•  Loovus selliste uudsete ideede tootmine, mis on asjakohased ja tõhusad (Cropley & Urban, 2000);selliste uudsete ideede, toodete, seadmete või kunstiteoste loomine, mis meie elu edendavad (Feldhusen, 1999).

Mõiste LOOVUS hõlmab enamasti kahte tähendust:

• Loomine kui tegevus- siia kuuluvad loomisfaasis toimivad kognitiivsed protsessid (ka loov mõtlemine)

• Looming kui loomeprotsessi tulemus-siia kuuluvad uudne idee, toode, kunstiteos jm.

Ideede genereerimine.

 Ideede genereerimise etapi juures on hõivatud kõik rühmaliikmed. Ideid saadakse erinevatest kohtadest – uuringud, uudiste lugemine, internet, raamatud. Kõige tähtsam on kirjeldada võimalikult põhjalikult võimalikult palju ideid. Ideed kogutakse pärast terve grupi peale kokku.

TUNNIÜLESANDED

Loengutes andis õpetaja meile paberilehe, kuhu peale esimesse tulpa pidime kirjutama nimisõnad, kus iga sõna lõputähega pidi algama järgmine sõna. Teise tulpa pidime kirjutama tegevuse, mis selle nimisõnaga seoses esimesena pähe tuli. Kolmandasse tulpa pidime kirjutama nende nimisõnadega pähe tulevad koolielu mured. Edasi pidime valima mure, ja seda põhjendama argumentidega. Grupi peale valisime välja ühe ning püüdsime leida sellele lahendust ja selle maha müüma.

Meie grupp valis mure, et geomeetria õpetaja annab liiga palju ülesandeid, ning me ei jõua neid ära tehtud. Lahenduseks tõime et tuleb talle aru pähe panna ehk siis minna temaga rääkima ja vaadata mida saab selles osas ette võtta.

Veel andis õpetaja meile Ajurünnaku bingo lehe, kus igas kastis oli täht, millega pidi algama sinu probleemile leitud lahendus. Kes sai esimesena veerus või reas kõik tehtud, sai piparkooki. Aga lõpuks said ikkagi kõik meie rühma liikmed piparkooki.

MIS MEELDE JÄI..

Meelde jäi kindlasti see, et loometegevus hõlmab väga paljut, mitte ainult joonistamist, luuletamist jms, vaid ka mõtlemine.

Koostöö, meeskond, grupp

Koostöövalmidus on grupi ühistegevus, kus grupi liikmetel on ühised eesmärgid ning igal grupi liikmel on oma kindel roll.

Kõik peavad andma oma panuse edukaks grupitööks!

Mis on grupp?

Grupil on neli olulist tunnust:

1.      Grupp moodustub kui kaks või enam inimest on

            seotud sotsiaalse suhtlemise kaudu ning nad

            saavad vastastikku mõjutada  üksteise käitumist ja

            veendumusi

2.      Neil on teatud kindlates valdkondades ühised

            arusaamad  ja eesmärgid, mille saavutamist  nad

           taotlevad

3.      Eksisteerib suhteliselt püsiv grupi struktuur –on

           kindlad rollid ja reeglid ning normid, mis on ajas

           püsivad ja mida täidetakse ka erinevates

           sotsiaalsetes situatsioonides.

4.      Inimesed tajuvad ja tunnistavad end grupina

Grupi arengufaasid

1.      Formeerumine:

·         Iseloomustab  ebakindlus.

·         Grupi liikmed ei ole kindlad veel eesmärkides, põhjustes, struktuuris, ülesannetes ja juhtimises. Toimub üksteise kompamine.

2.      Tormlemine

·         Iseloomustab  konfliktid ja vastasseis.

·         Eriarvamused rollide ja kohustuste osas ning

·         võimuteostamise ja jaotamise osas

3.      Normeerumine

·         Toimub rahunemine, rollide kinnitamine.

·         Algab kaas-ja koostöö. On kujunenud “meie” tunne.

·         Grupp määratleb  ja eristab ennast.                                           

4.      Tegutsemine

·         Tegutsemine.Grupi tegevus on terviklik ja efektiivne.

5.      Lahkumine

·         Lahkumine

·         Püsigruppide puhul see arengustaadium  ei käivitu.

·         Projektgruppide puhul grupp laguneb peale ülesande täitmist.

NB! Üksi järgmine faas ei saa tulla ilma eelnevais faase läbimata. Tegemist on nagu püramiidskeemiga, kus iga eelnev faas toetab järgmist.

Rollid grupis

Rollid peavad grupis olema ära jaotatud kõigi grupi liikmete vahel VÕRDSELT. Kõik grupi liikmed peavad panustama töösse võrdselt, ei saa olla nii, et üks liige ei tee üldse midagi ja siis teised võtavad ka tema töö oma õlule. Nii grupitöö ei toimi. Rollid jagunevad tavaliselt selle järgi, kellel mis tugevused on. Näiteks kui on vaja teha video, siis video monteerib kokku see, kes on selle teemaga tuttav ning selles pädev.

Rolli ootus, rollikonflikt

Igal grupiliikmel on rollide jagamisel omad ootused, millist rolli nad sooviksid. Kuid alati see ei pruugi sa saada just sellist ülesannet, mis oleks sulle mugav ning meelepärane. Tuleb ka teha selliseid asju, milles sa ei ole just kõige pädevam, kuid ühise suurepärase eesmärgi nimel peaksid sa seda tegema, vaatamata kaasnevale ebameeldivustundele.

Kuid alati inimesed ei ole nii vastutulelikud ning ütlevad lihtsalt ei, mina ei tee seda ülesannet vaid tahan hoopis seda ülesannet, mis sai mu grupikaaslane. Sellisel juhul tekib enamasti konflikt selle üle, kuidas rollid jaotada.  

Nähtused grupis

Normid – reeglid aksepteeritud ja oodatud käitumise kohta. Normid kirjeldavad kohast käitumist. Normid samuti kirjeldavad seda, mida enamus teisi teeb – mis on normaalne. Osa norme on universaalsed, paljud varieeruvad olenevalt kultuurist, soost jms. Näiteks naised kallistavad lahkuminemisel naisi, mehed kallistavad lahkumisel naisi, aga mehed kallistavad/musitavad lahkumisel mehi väga vähestes kultuurides Kesk-Idas.

Sotsiaalne kategoriseerimine-Erinevatesse gruppidesse kuuluvate inimeste erinevusi nähakse rohkem erinevalt ning ühte gruppi kuuluvaid nähakse sarnasemalt

Sünergia- koostöödates on tulemus parem, kui üksi

Sotsiaalne looderdamine-kui mõnel grupiliikmel on näiteks kohusetunne väiksem ning ei taha vastutada, siis grupi koostöö on pigem nõrgem kui üksi töötades.

Kohesiivsus- väljendab meeskonnaliikmete omavahelist meeldivust ja pühendumust – mil määral ollakse meeskonnast huvitatud ja soovitakse olla selle liikmed. Kui kohesiivsus on kõrge, siis püütakse omavahel säilitada häid suhteid ning arvestatakse kehtivate normidega väga palju. Kohesiivsuse tagamiseks ja suurendamiseks peaks meeskond olema suhteliselt väike. Omavaheline suhtlemine peaks olema hästi korraldatud ja koostöö kõrgelt väärtustatud. Tuleb tähtsustada ühiseid huve ja rõhutada sarnaseid jooni, mis kõigil on. Pidevalt võiks meelde tuletada, et üksteist vajatakse eesmärkide edukaks saavutamiseks. Liikmete jõupingutusi tasub tunnustada, ühised edukogemused on olulised.

Konformsus-ehk mugandumine on allumine meeskonna survele. Seejuures võidakse loobuda oma isiklikest tõekspidamistest. Inimene võib muuta oma seisukohti lausa nii, et toimib nende järgi ka teistest situatsioonides väljaspool meeskonda, aga ka nii, et sisemuses ta oma seisukohti ei muuda. Viimase variandi puhul käitub inimene sarnases situatsioonis väljaspool meeskonda teisiti. Konformsuse vastandiks on sõltumatus.

Tunniülesanded

Tunnis üritasime õpetajale selgeks teha, mis on SQUAD, kuid vist see väga ei õnnestanud, loodame, et nüüd on kõigile see selge.

Mis meelde jäi..

Kaasa võtta siit teemast oleks kindlasti esimesena see, et kui rühm saab kokku, siis konfliktifaasi peab kindlasti läbima, kas siis leebemal või karmimal viisil, sest muidu ei saa järgmised faasid sellele järgneda ning grupitöö ei ole nii tulemuslik kui sooviti. Teisena oleks see, et rühmal peavad KÕIK liikmed võrselt panustama, rühm ei ole ühtne, kui mõni liige ei huvitugi ühisest eesmärgist ning ei panusta sellele.

Küsimus..

Mida teha ja ette võtta sellisel juhul, kui pannakse kokku grupp, kes peab töötama koos, kuid kõik grupi liikmed on väga erinevad ja ei sobi üksteisega üldse?