Mis on suhtlemine?

Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess. On olemas verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Suheldes üldse tehakse sihipärast tööd mingi eesmärgi nimel. Näiteks grupp inimesi teeb tööd ajalehehe artikkli valmimisel. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega, sellest ka verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemisviis. Verbaalne on kõnes ja mitteverbaalne ja kehakeeles. Ka kehakeelt on oluline suheldes teise indiviidiga lugeda kuna see peidab palju vastuseid, mida verbaalselt ehk ei avaldataki. Suhtlemine on üleüldse üks tähtsamaid oskusi elus, kuna nii õpivad inimesed üksteist tundma, kui ka iseennast tundma. Inimeste üks vajadusi on olla teiste inimestega koos, mis on üks hea näide, miks on suhtlemine nii tähtis.Inimesed ei taha olla pikka aega üksinda, neile meeldib suhelda, olgugi see siis pealiskaudselt poemüüjalt midagi küsides või sõbraga pikki vestlusi maha pidades. Suhtlemisel saab väljendada oma tundeid, suhtumist, olekut, arvamust avaldada, saada tagasisidet enda ja teiste kohta, leida omale mõttekaaslasi ja sõpru. Kui poleks suhtlemist, poleks inimesed ka sotsiaalsed isiksused.

Suhtlemise liigid:

• Vahetu suhtlemine – kahe või enama inimese suuline sõnaline teabevahetus

• Kaudne ehk vahendatud suhtlemine – telefon, raadio, televisioon, ajakirjandus

• Massiline teabelevi ehk massikommunikatsioon. Sotsiaalne meedia –teadete edasi andmisel on avalik iseloom ja kiirus

• Monoloogiline suhtlemine - info edastamine toimub ühe poole monoloogina teisele

• Dialoogiline suhtlemine - kahepoolne suhtlemine

• Kuulujutt – tekib inimese oletuslikel ettekujutustel, levivad eriti segastel ja ärevatel aegadel

Suhtlemisel on 4 etappi:

• Ümberlülitumine, kus kogu tähelepanu pöördub suhtluspartnerile ning partner muutub antud situatsioonis tähtsaimaks.
• Kontakti loomine, veendutakse et partner on astunud suhtlemisakti (on pilgu suunanud sinule, noogutab)
• Põhiteabe vahetamine, mis on ka ühtlasi suhtlemise peaeesmärgiks.
• Kontakti katkestamine, järgneb põhiteabe ammendamisele, hea oleks kui annaks eeldused uuesti suhtlemiseks.

Tunniülesanded

Õpetaja valis 3 vabatahtlikku, kes olid nõus eksperimendis osalema ning saatis nad klassist välja, 1 neist jäi klassi. Teistele rühmas olijatele rääkis ta ühe uudise, mis oli libauudis. See, kes klassi jäi, pidi selle uudise rääkima edasi järgmisele osalejale nii, nagu talle meelde jäi jne. Löpuks tuli välja, et jutt mis oli alguses ei sarnanenud eriti sellega, mis tuli välja lõpus. Nii tekivadki kuulujutud

Kirjutasime tunnis ka probleemi rühma peale ning teine grupp pidi sellele lahendusi ostima.

Meie grupp kirjutas kuidas poiss ja tüdruk läksid voodipesu ostma, tüdruk tahtis südametega, poiss aga autoddega. Siit tekkis PROBLEEM.

Mida võiks meelde jätta?

Suhtlemise üllas eesmärk on siiski peale enda räägitava ka oskus kuulata teisi nii, et nende mõtteid ei segataks vestluse käigus. Peab paika ka väide, et loevad sõnad siis, kui ka teod on vastavuses öelduga. Nii kuidas meie mõjutame teisi, mõjutavad ka nemad meid. Kindlasti ei tasu olla ülekohtune, kõik halb tuleb ringiga tagasi. Kui suhtlemine miskipärast ei õnnestunud, aga siiski vaja suhelda tolle konkreetse indiviidiga, siis tuleks leida kompromiss, mis mõlemaid osapooli rahuldab nii, et suhtlus saaks jätkuda, ei tohi lükata raskeid hetki lihtsalt eemale ja minema kõndida.

Küsimused

Kui ollakse endast väljas, aga vaja suhelda teise inimesega, kes ei puutu sellesse, et endast väljas oled, siis kuidas jääda suhtlemisel rahulikuks ning oma emotsioone kontrollida?

Mida teha, kui kaks inimest said üksteisest nii valesti aru, et tänu sellele mõlema kohta levivad kuulujutud?