Kokkuvõtvalt tundidest

Kui meil sügisel algas esimest korda kommuniaktsiooni tund, olid vast enamus grupist imestunud, et meil polegi tavaline pinginaabriga pingis istumise ja vihikusse kirjutamise tund, vaid reaalselt me istume toolidega ringis, vaatame üksteisele otsa, teeme grupis töid ja hakkame arutama ning argumenteerima tunnis eluliselt olulisi, aga ka küllaltki erinevaid teemasi elust enesest. Põhimõtteliselt võiksin ma öelda, et see konkreetne tund avas meil nii mõnegi kohapealt silmi ja saime olulist informatsiooni juurde kuidas mingis konkreetses olukorras võiks käituda, et tulemus tuleks kõigile positiivne.Kindlasti oli tundidele ka suureks plussiks see, et igaüks sai oma arvamust avaldada just seal kus ta arvas, et see sobilik on. Midagi ei põlatud maha ja seal tunnis polnud õiget ega valet vastust. Eks esimestel tundidel tunti ehk ka ebameeldivust, et peab arutama asju ringis istudes ja kõik said sõna, mitte et keegi üksi rääkis ja teised vaikisid.


Tooksin näiteks paar meeldejäävaimat tundi.

Üks neist põnevaimast tundidest oli kindlasti sotsiaalse taju tund. Sealt jäi kõige rohkem meelde vestlus esmamuljest. Esmamulje tekib väga kiiresti, aga kaob üsna aeglaselt. Esmamulje määrab pikaks ajaks inimeste arvamuse konkreetsest indiviidist.See lihtne, aga samas ka väga oluline esmamulje võib rikkuda inimeste omavahelised suhted väga kergelt pikaks ajaks ära. Näiteks, kui poemüüjal on halb päev olnud, juhtus tal oma eraelus miskit halba, elab ta selle kliendi peale välja, muidugi jääb kliendile see halb mulje meelde ja teinekord kui ta just seda müüjat näeb, arvatavasti eelistab minna ta teise müüja juurde, kuna tollega pole olnud ebameeldivat kogemust. Muidugi võib ka olla teistsugune situatsioon, et minnakse töövestlusele, tööandja ootab kohtumisele cv-le vastavat inimest, tema oskuste ja kogemustega, aga välja ilmub hoopis teistsugune isik, kel pole mingeid oskusi ja teadmisi, isegi vanus ei vasta cv-s antule, siis tööandjal oli juba eelarvamus, et kui see pole see konkreete inimene, kelle cv-d ta luges,siis kindlasti ei pea toda isikut kuulama isegi inimlikust viisakusest ära, ja ta ei sobi meie töökeskkkonda, kuigi tegelikult võis ta ikkagi kuhugi sobida. Või ka kui inimene käib teepeal rohkem erinevamalt riides kui tavainimesed, nt kannab nahpükse ja nahktagi, siis ta kohe on rokkar vms, kuigi talle võivad lihtsalt meeldida nahktooted.

Teine põnevamaid läbivõetuid teemasi, mille tooksin välja, oli enesetajumise tund. Enesetaju on arusaam endast ja oma olemusest. See põhineb füüsilisel kehal, isiksuse omadustel, sotsiaalsetel suhetel, erinevatel grupi rollidel jne. Üheks võimaluseks seda infot saada on peegli efekt – jälgides teiste inimeste reaktsiooni meile saame me teada missugused me oleme või vähemalt teistele tundume. Aga seegi on inimeseti väga varieeruv ja leidub ka indiviide, kes mängivad näiteks töökeskkonnas üht isikut ja kodukeskkonnas teist isikut. Adekvaatsemat pilti andab endast luua enda kirjeldamine, analüüsimine, endale hinnangu andmine, võrdlus ideaalide ja normidega. Kui inimene teab ja tunneb enda plusse ja miinuseid, teab kuidas mingis olukorras ta käituks, mida ütleks ja mida teeks,samuti oskab ta iseennast iseloomustada nii, et see ka ühtib teiste inimeste arvamusega, kes iseloomustaksid toda indiviidi samamoodi, tunneb ta ennast suhteliselt läbi ja lõhki. Enesehinnang annab aluse meie väljapoole kujutatavale pildile- see tähendab, et mida kehvem me endale tundume seda tagasihoidlikum on üldiselt meie väljapoole kujundatav pilt.
Tooksin ka ühe näite siia- nimelt käib Maarja 3-das klassis ja on silmnähtavalt peajagu pikem kui kõik ülejäänud ta klassis. 10-ne aastased lapsed võivad juba üsna õelad olla ja avaldavad oma arvamust avalikult ilma tagajärgedele mõtlemata välja. Seega Maarjat kutsutakse klassis „pikk latt“ , „pikuke“ , „lipuvarras“ ja seda ka õpetaja kuuldes, kes ainult vaevu noomib kiusajaid. See kiusamine jätkus veel aasta ja poole jagu, kuni poisid olid juba kõikidest tüdrukutest pikemad ja ka mõningad klassiõed olid Maarjast pikemaks kasvanud. Aga see kiusamine oli juba mõju avaldanud Maarjale ja ta senini tundis end liiga pikana ja soovis tasamisi, et oleks 10cm lühem. Kogu see jant eelnevail aastail oli ta enesehinnangu nii madalaks tõmmanud, et ta siiani ei julge nende põhikiusajatega koos grupitöid teha või nende juuresolekul enda suud üldse avada, kuna kartis et äkki hakatakse jälle kiusama kui midagi valesti ütleb ja nö. neile ette satub. Niisiis ta istuski omaette või suhtles nende vähestega, kes olid koguaeg ta sõbrannad olnud klassis, hoolimata kiusamisest. Hilisemas elus on see mõjutanud teda niiviisi, et ei julgegi igalpool enda arvamust avaldada, kuna kardab halba tagasissidet ja ei taha millegagi silma paista, missest et ta on sirgunud kenaks ja targaks naisterahvaks. Seega on see kogemus teinud Maarjast igapäevaelus alandliku ja liiga järeleandliku inimese oma nõudmistes. Loo moraal- kui vähegi võimalik olgem oma kaasmaalaste vastu positiivselt meelestatud, nii on ka enda elu lihtsam!

Lõpetuseks tahaks meie grupp tänada õppejõud Raili’t, et Ta oli meiega kannatlik,nägi vaeva, et me saaksime ikka igal esmaspäeval 2 tunni jooksul võimalikult palju läbi arutatud teemasi, tegi meie tunnid üsna huvitavaks, igakord erinev lähenemine tunnile-individuaalne töö, arutlused väikestes või suurtes gruppides,videode vaatamine,loovustunnid-luuletused,joonistused ning saime ka kindlasti palju huvitavaid fakte igapäevaelust teada ja keegi ei jäänud tahaplaanile või üksi nurka istuma, tund täitis oma eesmärki üllalt-kommunikatsioon toimis J

Soovime ka parimat&ilusat algavat jõuluaega!