Koostöö, meeskond, grupp

Koostöövalmidus on grupi ühistegevus, kus grupi liikmetel on ühised eesmärgid ning igal grupi liikmel on oma kindel roll.

Kõik peavad andma oma panuse edukaks grupitööks!

Mis on grupp?

Grupil on neli olulist tunnust:

1.      Grupp moodustub kui kaks või enam inimest on

            seotud sotsiaalse suhtlemise kaudu ning nad

            saavad vastastikku mõjutada  üksteise käitumist ja

            veendumusi

2.      Neil on teatud kindlates valdkondades ühised

            arusaamad  ja eesmärgid, mille saavutamist  nad

           taotlevad

3.      Eksisteerib suhteliselt püsiv grupi struktuur –on

           kindlad rollid ja reeglid ning normid, mis on ajas

           püsivad ja mida täidetakse ka erinevates

           sotsiaalsetes situatsioonides.

4.      Inimesed tajuvad ja tunnistavad end grupina

Grupi arengufaasid

1.      Formeerumine:

·         Iseloomustab  ebakindlus.

·         Grupi liikmed ei ole kindlad veel eesmärkides, põhjustes, struktuuris, ülesannetes ja juhtimises. Toimub üksteise kompamine.

2.      Tormlemine

·         Iseloomustab  konfliktid ja vastasseis.

·         Eriarvamused rollide ja kohustuste osas ning

·         võimuteostamise ja jaotamise osas

3.      Normeerumine

·         Toimub rahunemine, rollide kinnitamine.

·         Algab kaas-ja koostöö. On kujunenud “meie” tunne.

·         Grupp määratleb  ja eristab ennast.                                           

4.      Tegutsemine

·         Tegutsemine.Grupi tegevus on terviklik ja efektiivne.

5.      Lahkumine

·         Lahkumine

·         Püsigruppide puhul see arengustaadium  ei käivitu.

·         Projektgruppide puhul grupp laguneb peale ülesande täitmist.

NB! Üksi järgmine faas ei saa tulla ilma eelnevais faase läbimata. Tegemist on nagu püramiidskeemiga, kus iga eelnev faas toetab järgmist.

Rollid grupis

Rollid peavad grupis olema ära jaotatud kõigi grupi liikmete vahel VÕRDSELT. Kõik grupi liikmed peavad panustama töösse võrdselt, ei saa olla nii, et üks liige ei tee üldse midagi ja siis teised võtavad ka tema töö oma õlule. Nii grupitöö ei toimi. Rollid jagunevad tavaliselt selle järgi, kellel mis tugevused on. Näiteks kui on vaja teha video, siis video monteerib kokku see, kes on selle teemaga tuttav ning selles pädev.

Rolli ootus, rollikonflikt

Igal grupiliikmel on rollide jagamisel omad ootused, millist rolli nad sooviksid. Kuid alati see ei pruugi sa saada just sellist ülesannet, mis oleks sulle mugav ning meelepärane. Tuleb ka teha selliseid asju, milles sa ei ole just kõige pädevam, kuid ühise suurepärase eesmärgi nimel peaksid sa seda tegema, vaatamata kaasnevale ebameeldivustundele.

Kuid alati inimesed ei ole nii vastutulelikud ning ütlevad lihtsalt ei, mina ei tee seda ülesannet vaid tahan hoopis seda ülesannet, mis sai mu grupikaaslane. Sellisel juhul tekib enamasti konflikt selle üle, kuidas rollid jaotada.  

Nähtused grupis

Normid – reeglid aksepteeritud ja oodatud käitumise kohta. Normid kirjeldavad kohast käitumist. Normid samuti kirjeldavad seda, mida enamus teisi teeb – mis on normaalne. Osa norme on universaalsed, paljud varieeruvad olenevalt kultuurist, soost jms. Näiteks naised kallistavad lahkuminemisel naisi, mehed kallistavad lahkumisel naisi, aga mehed kallistavad/musitavad lahkumisel mehi väga vähestes kultuurides Kesk-Idas.

Sotsiaalne kategoriseerimine-Erinevatesse gruppidesse kuuluvate inimeste erinevusi nähakse rohkem erinevalt ning ühte gruppi kuuluvaid nähakse sarnasemalt

Sünergia- koostöödates on tulemus parem, kui üksi

Sotsiaalne looderdamine-kui mõnel grupiliikmel on näiteks kohusetunne väiksem ning ei taha vastutada, siis grupi koostöö on pigem nõrgem kui üksi töötades.

Kohesiivsus- väljendab meeskonnaliikmete omavahelist meeldivust ja pühendumust – mil määral ollakse meeskonnast huvitatud ja soovitakse olla selle liikmed. Kui kohesiivsus on kõrge, siis püütakse omavahel säilitada häid suhteid ning arvestatakse kehtivate normidega väga palju. Kohesiivsuse tagamiseks ja suurendamiseks peaks meeskond olema suhteliselt väike. Omavaheline suhtlemine peaks olema hästi korraldatud ja koostöö kõrgelt väärtustatud. Tuleb tähtsustada ühiseid huve ja rõhutada sarnaseid jooni, mis kõigil on. Pidevalt võiks meelde tuletada, et üksteist vajatakse eesmärkide edukaks saavutamiseks. Liikmete jõupingutusi tasub tunnustada, ühised edukogemused on olulised.

Konformsus-ehk mugandumine on allumine meeskonna survele. Seejuures võidakse loobuda oma isiklikest tõekspidamistest. Inimene võib muuta oma seisukohti lausa nii, et toimib nende järgi ka teistest situatsioonides väljaspool meeskonda, aga ka nii, et sisemuses ta oma seisukohti ei muuda. Viimase variandi puhul käitub inimene sarnases situatsioonis väljaspool meeskonda teisiti. Konformsuse vastandiks on sõltumatus.

Tunniülesanded

Tunnis üritasime õpetajale selgeks teha, mis on SQUAD, kuid vist see väga ei õnnestanud, loodame, et nüüd on kõigile see selge.

Mis meelde jäi..

Kaasa võtta siit teemast oleks kindlasti esimesena see, et kui rühm saab kokku, siis konfliktifaasi peab kindlasti läbima, kas siis leebemal või karmimal viisil, sest muidu ei saa järgmised faasid sellele järgneda ning grupitöö ei ole nii tulemuslik kui sooviti. Teisena oleks see, et rühmal peavad KÕIK liikmed võrselt panustama, rühm ei ole ühtne, kui mõni liige ei huvitugi ühisest eesmärgist ning ei panusta sellele.

Küsimus..

Mida teha ja ette võtta sellisel juhul, kui pannakse kokku grupp, kes peab töötama koos, kuid kõik grupi liikmed on väga erinevad ja ei sobi üksteisega üldse?